《Tallinna ;likooli Terviseteaduste ja Spordi Instituut.doc》由会员分享，可在线阅读，更多相关《Tallinna ;likooli Terviseteaduste ja Spordi Instituut.doc（58页珍藏版）》请在三一文库上搜索。
1、Tallinna likool Terviseteaduste ja Spordi InstituutRekreatsioonikorraldusMerlin MiidoTSTAMAA ALEVIKU JA LHIPIIRKONNA VABA AJA VEETMISE VIMALUSEDBakalaureusetJuhendaja: dots. Kaarel ZilmerKaitsmisele lubatud.(Juhendaja allkiri)Tallinn 2009RESMEEMerlin Miido, Tstamaa piirkonna vaba aja veetmise vimalu
2、sed. Bakalaureuset. Tallinna likooli Terviseteaduste ja Spordi Instituut, 2009.Bakalaureuset eesmrgid on: Uurida ja analsida vaba aja veetmise vimalusi ja kohti Tstamaa alevikus ja lhipiirkonnas Uurida sealsete elanike arvamust hetkel olemasolevatest vimalustest, kohtadest ja puudustest.Lhtudes t ee
3、smrkidest, on autor pstitanud jrgmised lesanded: Anda levaade Tstamaa valla vaba aja veetmise vimalustest ja kohtadest; Vlja selgitada, milliseid vaba aja tegevusi Tstamaa elanikud olulisteks peavad; Uurida elanike hinnangut Tstamaal vaba aja veetmise kohtadele ja ritustele; Vrrelda elanikkonna grup
4、pe omavahel vaba aja veetmise eelistustes.Ankeetksitluse phjal teeb autor jrgmised jreldused : Tstamaal ja lhipiirkonnas on hetkel rahuldavad vimalused oma vaba aja veetmiseks. Puudu jb uutest kultuuri- ja spordiritustest ning ka huviringidest ja treeningrhmadest nagu niteks tantsimine ja aeroobika.
5、Vtmesnad: rekreatsioon, vaba aja harrastused, liikumisharjumus, inimesevrtushinnangud, vaba aja veetmiskohad, ritused.ABSTRACTMerlin Miido, Leisure possibilities in Tstamaa and environs. Bachelor Study. Tallinn University, 2009.Goal of the bachelor study: To explore and analyse the possibilities of
6、spending free time in Tstamaa and environs; Inhabitants opinion on existent opportunities, locations and limitations.Due to the purpose of the study, the author has set following assignments: To review the locations and possibilities for spending free time in Tstamaaarea; To find out which activitie
7、s are prioritized by inhabitants of Tstamaa. To examine occupants opinion on locations and actions of spending free timeIn Tstamaa; To compare the groups of population on preference of spending free time.On the basis of questionnaires the author will draw following conclusions: At the moment there a
8、re satisfactory possibilities of spending free time in Tstamaa and environs; There is a lack of new cultural and sports events and alsoextracurricular activity and training groups such as dancing and aerobics. Keywords: recreation, free time activities, values, locations and actions for spending fre
9、e time.SISUKORDRESMEE2ABSTRACT3SISUKORD4SISSEJUHATUS51. LEVAADE TSTAMAA ALEVIKU JA LHIPIIRKONNA REKREATIIVSETEST VIMALUSTEST.71. 1. Rekreatsiooni miste71. 2 Tstamaa alevik ja lhipiirkond91.2.1 Tstamaa ajalugu91.2.2. Loodus- ja keskkonnaseisund101.2.3. Sotsiaal- ja majanduslik seisund121.2.4. Rekreat
10、iivsed vimalused Tstamaal ja lhipiirkonnas lbi aegade.151. 3. Rekreatiivsed vimalused Tstamaal ja lhipiirkonnas kesoleval ajal.161.3.1 Asutused161.3.2 Spordirajatised211.3.3 Muud212. METOODIKA243. TULEMUSED263. 1 Vaba aja kasutamine harrastusteks263. 2. Vaba aja harrastustegevused283. 3 Elanike hinn
11、ang Tstamaa vaba aja veetmise vimaluste35ning korraldatud rituste kohta353. 3. 1. Elanike hinnang vaba aja veetmise kohtadele353. 3. 2. Tstamaa elanike hinnang meelelahutus- ja kultuuriritustele413. 4 Tstamaa elanike vaba aja veetmise ankeetksitluse jreldused45KOKKUVTE47KASUTATUD KIRJANDUS50Muud all
12、ikad51LISAD53SISSEJUHATUSTnapeva tempokas ja karm elurtm kurnab nii vaimselt kui fsiliselt. Igapeva pinge tl vib le kanduda ka puhkepevadesse ja pikemasse puhkusesse. Et uusi juvarusid koguda ning efektiivset ttegemist jtkata peavad inimesed tegelema rekreatiivsete tegevustega. Varemalt on Eestis uu
13、ritud rekreatiivsete tegevuste vimalusi ja korraldust jrgmistes piirkondades: Aegna saarel (Kull, 2003), Tamsalu piirkonnas (Eelmaa, 2005), Osmussaarel (Torim, 2005), Jrva-Jaani vallas (Kallakmaa, 2006), Phja- Krvemaal, Aegviidu ja Jneda piirkonnas (Lper, 2006), Kiili vallas (Klaser, 2006), Juuru va
14、llas (Jrvik, 2006), Loksa piirkonnas (Liivamgi, 2006), Toila ja Vaivara vallas ja Sillame linnas (Sampetova, 2006), Krdlas ja lhipiirkonnas (Salusoo, 2007) ning Kose vallas (Veerme 2007).Kesolevas bakalaureusets uuritakse Tstamaa alevikus ja selle lhipiirkonnas pakutavaid vaba aja veetmise vimalusi
15、ning kohti. T autor valis antud teema, sest ta on Tstamaal sndinud ja les kasvanud ning on aktiivselt osa vtnud seal pakutavatest vaba aja veetmise vimalustest. Autoril on isiklik huvi Tstamaa vaba aja vimaluste ja arengu vastu. Bakalaureuset eesmrgiks on uurida ja analsida vaba aja veetmise vimalus
16、i ja kohti Tstamaa alevikus ja lhipiirkonnas ning sealsete elanike hinnangut ja arvamust hetkel kttesaadavatest vimalustest, kohtadest ning puudustest. Lhtudes t eesmrkidest, on autor pstitanud jrgmised lesanded: Anda levaade Tstamaa valla vaba aja veetmise vimalustest ja kohtadest; Vlja selgitada,
17、milliseid vaba aja tegevusi Tstamaa elanikud olulisteks peavad; Uurida elanike hinnangut Tstamaal vaba aja veetmise kohtadele ja ritustele; Vrrelda elanikkonna gruppe omavahel vaba aja veetmise eelistustes.lesannete titmiseks ttas autor lbi nii ametliku dokumentatsiooni kui ka muud kttesaadavad mate
18、rjalid, kus kajastatakse Tstamaa piirkonna vaba aja tegevusi.Kesolev t koosneb kahest osast. Esimeses, teoreetilises osas selgitatakse rekreatsiooni mistet, antakse lhike levaade Tstamaa ajaloost, looduse-, keskkonna-, sotsiaal- ja majanduslikust olukorrast ning kultuuri- ja hariduselust. Autor anna
19、b levaate vaba aja veetmise vimalustest lbi ajaloo ja kesoleval ajal. T teises, empiirilises osas, on Tstamaa elanike seas lbi viidud ankeetksitluste anals. Ankeetksitlus viidi Tstamaa elanike seas lbi neljas vanusegrupis: pilane (teismelised kuni 18. aastased), tealine 1 (19. 40. aastased), tealine
20、 2 (41.- 64. aastased) ning pensionrid (65 ja vanemad). Ankeetksitluse eesmrgiks oli vlja selgitada Tstamaa elanike vaba aja veetmine, nende eelistused vaba aja tegevustes, arvamus hetkeolukorrast ning ettepanekud ja ootused tulevikuks vaba aja veetmise vimalusteks Tstamaal. 1. LEVAADE TSTAMAA ALEVI
21、KU JA LHIPIIRKONNA REKREATIIVSETEST VIMALUSTEST.1. 1. Rekreatsiooni misteTermin rekreatsioon tuleneb ladinakeelsest snast recreatio, mis thendab “uuesti vi taas looma” (Pihel. 1999:714). Inglise keelne termin re-create tuleneb samuti sellest ladinakeelsest snatvest ning tema vimalikest vastetest ole
22、ks tpsem taasloomine vi uuestisnd. Rekreatsiooni on peetud ka perioodiks, mil inimene tegeleb oma vabal tahtel lihtsa lgastava tegevusega, mis laseb inimesel tst taastuda ning uue puhanud inimesena tle naasta. Selline seisukoht rekreatsiooni kohta sarnaneb olemuselt vga mngu kirjeldamisega. Rekreats
23、ioon esindabki vaba aja ja mngu hendamist heks lgastavaks tegevuseks. (Kraus, R. 1999: 45; 46)Alguses rhuti rekreatsiooni puhul, mitte tulemuse vaid just tegevuse thtsust. Jay B. Nashi jaoks oli oluline tegevuse tegemise” kogemus. Ta tles, et taastumine lbi mngu on saavutus lbi tegevuse. Tegevus on
24、vaba aja parema kasutamise aluseks. Paljude jaoks on Nashi seisukoht liiga piiratud. Siinkohal peavad nad silmas aga passiivseid tegevusi nagu niteks raamatu lugemine, filmi vaatamine, muuseumide klastamine vi uinakute tegemine. (Kraus, R. 1999: 41)Dictionary of Sociology jrgi on rekreatsioon kui mi
25、stahes vabal ajal tehtav tegevus, ksi vi kollektiivselt, mis on vabatahtlik ja meeldiv, kitev tegevuse kui sellisena, mitte loodetava tasu vi hvituse prast. Kige arusaadavamalt seletatakse lahti rekreatsioon kui puhkus, virgestus, kosutus vi aktiivne tegevus taastumise eesmrgiga loomulikes vi sellek
26、s loodud tingimustes. Rekreatsiooni eesmrgiks on isiklik rahulolu, nauding aktiivsest kehalisest tegevusest, vimaldab pakkuda tle tasakaalustavat tegevust ning saavutada soov valitud tegevust korrata. Rekreatiivse tegevuse valik on vga individuaalne ning sltub inimese vaimsest ning kehalisest seisun
27、dist. (Zilmer, TL II Rekreatsioonikonverents 2007)Filoloogilisest aspektist lhtudes on rekreatiivse tegevusena mistetud mitte ainult otseselt puhketegevust, vaid igasugust personaalset aktiivsust, mis jb vljapoole ksikisiku t- ja majandustegevuse ning olmelise rutiini sfri. Rekreatsiooni tulem peab
28、olema rahulolu ja tervisliku eluviisi nauding ning tvime taastamine (Heinsaar. 2001 Terviseleht) De Grazia on kirjutanud, et kui tiskasvanud mngivad (nii teiste inimeste, asjade kui ka smbolitega), siis mngivad nad rekreatsiooni jaoks. Tavaliselt samastame vaba aja veetmise lgastumisega. Selline sei
29、sukoht, ei ole aga tnapeval aktsepteeritav kahel phjusel.Esiteks, on tnapeva hiskonnas paljud inimesed kaasatud vaimselt ja fsiliselt nii tsse kui ka rekreatsiooni. Seega on arvamus kui lgastavast ja kergest tegevusest piiratud. Teiseks on rekreatsiooni definitsioon tahtlik taastumine tst, aga ka tt
30、ud inimesed vajavad rekreatsiooni. Modernsest seisukohast nii tst kuirekreatsioonist tuleks melda, et mlemal on potentsiaali olemaks meeldiv, rahuldustpakkuv ja loov ning mlemad viks esindada tsiseid vorme isiklikukskaasalmiseks ja sgavaks phendumiseks. (Kraus, R. 1999: 46)Eestis on enam kasutatav d
31、efinitsioon: rekreatsioon on virgestus ehk inimesetvime ja tervise taastamine aktiivse puhkamisega selleks loodud, eraldatud vikohandatud puhkealal (Eesti Entsklopeedia, 1995: 508).Inimese vaimne ja fsiline seisund on omavahel tihedalt seotud. Kuna tahame kik olla ja jda terveteks, kujundab rekreats
32、ioon meie elulaadi positiivses suunas. Jrjepidev liikumisharrastus koos tervislike eluviiside ja toitumisega aitab silitada hea tervise ja suurema tvime paljudeks aastateks (Heinsaar. www.kliinik.ee). Seega on rekreatsioon kindlasti elulaadi positiivses suunas kujundaja ja tervisliku eluviisi lahuta
33、matu osa ning aitab elu muuta tisvrtuslikuks. (Salusoo. 2008)1. 2 Tstamaa alevik ja lhipiirkond 1.2.1 Tstamaa ajaluguTstamaa on Prnumaa edelaosas Liivilahe rannikul asuv vike alevik. Tstamaa on ka samanimelise valla keskus. Piirkonda on ldisemalt esmakordselt mainitud juba Liivimaa kroonikas nimetus
34、ega mererne maa. Esimesed kirjalikud teated Tstamaa kohta prinevad 1242. aastast, mil Lne- Saarde piiskopkonna ja ordu vahel lahendati maatli. Maade jagamisel ji ordule 2 tolleaegset kihelkonda: Coltze (thele, Tstamaa, Varbla aladel) ja Sorwe (Seliste, Pootsi, Audru aladel). 1534. aastal mainitakse
35、esmakordselt ka valla teisi piirkondi- Thela, Ermistu, Pootsi, Liu ja Vratin (Volmer, O. 2006). 1553. aastal mainiti esmakordselt Tstamaa piiskopimisat, mis allus Koongale. Tstamaalasi kutsuti seetttu tuttjunlasteks (www.tostamaa.ee).1866. aasta Balti vallaseadus kaotas misate vimu valdade le. Seadu
36、s sundis valdasid ise majandama, see kutsus esile aga valdade hinemised. 1891.a. hines Pootsi Seliga ja 1893.a. Kastna Tstamaaga (Volmer, O. 2006). 1.aprillil 1939. aasta valdade reformiga liideti Tstamaaga Saulepi valla Rammuka, Rammukametsa, Suurtki ja Jrumetsa klad ning Vaiste asundustalud. Kolho
37、oside liitmisega tuli Soomra Tstamaale. Soomra tagasi andmisel Audrule 1964. aastal lks sinna ka Murru kla (www.tostamaa.ee).Kuna 1971. aastal likvideeriti Seliste klanukogu, liideti enamus alast Tstamaaga. Liu, Koti, Marksa ja Karuga kla liideti Audruga. (www.tostamaa.ee)Pindalalt on praegune Tstam
38、aa vald peaaegu sama suur kui sjaeelsed Seliste ja Tstamaa kokku, elanikke on aga 2,5 korda vhem. Klanukogu muutus ametlikult vallaks 17. juunil 1992. (Tstamaa valla arengukava 2007-2015) 1.2.2. Loodus- ja keskkonnaseisundTstamaa on mererne vald ning seetttu ka vga mitmekesise loodusega: esineb nii
39、madalat kui krget kallast, liivaranda, ranna- ja puisniitusid, kiviklvi, liivaluiteid, plismetsa ja kauneid jgesid. Valla phjaosas asub Ntsi- Vlla raba, mis on vga liigirikka taimestikuga. Lnepiiril asub Lindi sookaitseala ning Tstamaa vallas asub ka kaks suurt kala- ja mudarikast jrve- Ermistu ja T
40、hela. (www.tostamaa.ee)Prnumaa, nii ka Tstamaa aluskord, lasub phja- luna suunal 430- 780 meetri sgavusel (Tallinnas 110- 130 m sgavusel). Kuna aluskord maapinnal ei avane, vib osalise ettekujutuse aluskorra kivimitest saada vaid rndkivide kaudu. Tstamaa vald on Prnumaal rndkivide poolest kige rikka
41、m. Siin asub ligi 30 suurt rndrahnu. Enamik rndkividest kuuluvad graniidi- ja gneissrhma. (Kalda, T 2007: 19; 35)Jtumisaegsete liustike toimel on tekkinud Prnumaal kaks le 20 km pikkust otsamoreeni ahelikku Selja- Sikana- Aluste ning Avaste- Kalli- lpe joonel. Tstamaa vallas Pootsi piirkonnas avaldu
42、b suur moreenitasandik. (Kalda, T. 2007: 23)ldiselt madalat tasandikkulist pinnamoodi liigestavad rannavallid, madalad moreensed lavakrgustikud ning luited. Tstamaa loodust kaunistavad ja ilmestavad just luited, mida igal pool nha vib. (Kalda, T. 2007: 24) Tstamaa luited asuvad Tstamaa asula idapiir
43、ist kuni 1 km idasse ja kulgevad maanteega paralleelselt. Kirdepoolne, knklik luitevallistik kujunes Antslusjrve rannavndis. Jalami krguseks on umbes 18 meetrit le merepinna, luidete suhteline krgus ulatub 8 meetrini. Krgemate luidete suhteline krgus ulatub 15 meetrini (Levaroti mgi). Tstamaa rannam
44、oodustiste ja luidete teke on seotud maatusu ja Lnemere veetaseme kikumisega, mille tulemusel kasvav maasr sulges vina Thela- Ermistu vagumise kohal Koeri- Tammistu ja Tstamaa saare vahel. (Kalda, T. 2007: 33)Mullad on Tstamaa aladel suhteliselt kuivad ja vaesed. Levinumad on glei-, liiv-, saviliiv-
45、, liivsavi- ja mitmekihilise limetega mullad. Esineb ka leede- ja leetunud liivmuldasid ning raba- ja siirdesoomuldasid. Tstamaa alale on peale moreenil tekkinud muldade suur liivaste rannikumuldade osalus. Phjavesi on Tstamaa piirkonnas vga hsti kaitstud. Phjavesi jb 22- 200 meetri sgavusele ning v
46、ett kaitsevad siluri veekompleksi karbonaatsed kivimid. (Kalda, T. 2007: 25;26)Tstamaa valla piiri moodustab peaaegu 50 % ulatuses sopiline paljude vikeste phjaloode-lunakagu sihiliste kiviste neemede ja lahesoppidega rannajoon. Merepiir on Tstamaa vallal Liivi lahega. Meri on madal ja saareline ning kivise phjaga. Paljud rannaalad on kasvanud roostikku ja tihti on inimestele ligipsmatud (www.tostamaa.ee)Tstamaa loodust kaunistab ka alevist lbi looklev Tstamaa jgi, mis saab alguse Ermistu jrve lunasopist ning suubub Vrati lahte. Tema pikkus on 3, 8 km ja valgla pindala on 41,7 ruutkilome